romet_vaino
Foto: Priidu Saart

Kui keegi minust kuulnud on, siis tõenäoliselt minu põhitegevuse ehk matkakorralduse järgi, mida vean Metalooduse nime all. Metaloodus on minu jaoks nagu ületähtaegne laps, kes ideaalses elus võinuks sündida juba väga ammu, enne igasuguseid eksirännakuid müügi- ja jäätmekäitlusmaastikel. Kuid siis mõtlen, et võibolla meie ettevõtmistele ja tegudele annabki sisu just see eelnev agoonia ja läbi kannatuste õppimine?

Fotograafiaga on minu elus natuke sarnane lugu. Kuskil põhikooli esimeses osas sai loodushuvilisena tehtud lõpmatus koguses maastikufotosid vana hea seebikarbiga. Vahel vaatan mõnest albumist neid fotosid ja ükskõik kui ebaprofessionaalsed need ka poleks, toovad need ikka naeratuse näole. Kuskil 8ndas klassis pühkisin tolmu vene klassikalt ja võtsin vaevaks õppida selgeks fotoaparaat Zeniti kasutamine. Hiljem tuli Canoni peegelkaamera ja miskipärast järgnes sellele fotograafia surm minu elus. Huvi kadus, muu elu tuli peale. Aga mingi igatsus jäi kuskile sügavale ikkagi kriipima. Oli see otseselt fotograafia või loodusest kaugenemisega laiemalt seotud, on raske öelda.

2016. aasta lõpp. Ca 10-11 aastat varjusurma ja otsustasin tuhast tõusta. Hankisin endale fototehnika, hakkasin kirjutama blogi unistusega kunagi sellest midagi suuremat välja arendada. Mul polnud õrna aimugi, et juba pool aastat hiljem teen oma esimese matka ja sealt edasi sammungi jõudsalt oma visioonidele lähemale. Kõik need 4 viimast aastat on olnud lõputud seiklused nii üksinduses kui gruppidega koos. Ühtteist on sellest ajast jäänud ka mu fotosilma ette ja nüüd otsustasin paremad palad siia leheküljele üles riputada. Et tegemist ei oleks ainult fotodega, lisasin nende juurde ka lühitekstid, mis kirjeldavad minu emotsioone seoses konkreetse fotoga. See avab foto soetajale rohkem taustalugu, mis minu arust on väga oluline nüanss.

Ühtlasi kannustab sellise lehekülje loomine mind ennast saama paremaks ja liikumaks hobifotograafist edasi kuskile uutesse kõrgustesse.

Miks üldse loodusfotodega oma sein kaunistada?

Esiteks esindavad need fotod väga kindlaid kohti Eestimaa looduses, kuhu huvilisel on võimalik endal ka kohale minna ja näha neid oma silmaga. Teiseks on teadus avastanud, et loodusvaadete nägemine kodu või kontoriseinal mõjub meile rahustavalt ja taastavalt. Kolmandaks – sellega toetad minu tegevusi ja võimaldad mul oma teekonnaga kindlameelsemalt jätkata. 🙂

Küsimuste-mõtete korral kirjuta mulle julgelt romet.vaino@gmail.com.

 

Aitäh!

Romet